Meie reis Marokosse

Siin kirjeldame oma reisi Marokosse.
Reisijad on Triinu (kes kirjutab), Mats, Kädi ja Ando.

Meil on taskus vaid lennukipiletid, mille juba ammu ära broneerisime. TravelGuide ja mõni soovitus. Me ei tea, mis meid ees ootab, aga see saab kindlasti lahe olema. Lendasime kõik lennud EasyYet lennukitega (kes arvavad, et need lennukid on odavad ja jamad...te eksite. Need on väga korralikud lennukid) Jah, odavad. Aga head ja odavad....

Loodame, et leiate meie meenutustest mõningaid soovitusi endale kui on soov Marokosse minna. See on kogemust väärt. Super kogemus! Meile jääb see alati meelde...

23.märts- Meie reisi algus

Äratus oli meil 3:30. Asjad vaja pakkida. Kell 5:16 sõitsime Kädi ja Ando juurde taksoga, et koos bussijaama minna. Jõudsime sinna 30min enne väljumist. Bussis püüdsime veidikene magada. Bussijuht oli mingi pettuse teinud. Poole maa peal Pärnu juures olid teeääres kontrollid. Bussijuht kimas neist mööda, sest oli piletite abil endale raha teinud. Ja siis oli vaja hakata sõidu ajal uusi pileteid kirjutama, et kõik klappima saada kui kontroll peale tuleb. Ja ohooo...kuidas siis sõitmisega jääb? Me vingerdasime bussiga tee ühest servast teise. Kohati oli päris ohtlik. Piiril tulid ka kontrollid, kes selgitust nõudsid. Lõpuks kõik lahenes. Vähemalt reisijate jaoks ja me saime teekonda jätkata. Olime enne kella 11:00 kenasti Riias. Edasi Riia lennujaama.
sealt edasi kohe nach Berliin. Saksamaal nägime vaid lennujaama, sest sealt tuli ka kohe edasi lennata Madriidi. Madriidi jääme üheks ööks ja siis lendame edasi Marrakechi.

Puhkus algas meeletu lendamisega. Siinkohal panin businessmannidele suure respecti põue!

24.märts- Madriid...-Kohal-...Marrakech

Madriidis oli eile väga vahva. Panime oma suured kotid lennujaamas pakihoidu, sest ei tahnud neid linna kaasa tassida (7.20 eurot)
Linnas läksime oma hostelisse, mille olime juba varem Eestis ära broneerinud. (Los Amigos- 4 in=72 eurot/öö). See oli üks naljakas koht. Toauksed lukku ei käinud ja meie toas oli 3 narivoodit. Ühes neis magasid Austraaliast pärit poisid.
Õhtul läksime keskväljakule sööma. Seal oli imeilus tuledesära. Hästi kaunis. Einestasime ühes pisikeses Hispaania restoranis. Teenindus oli vägev, aga koht oli räpane. Kokk tõmbas pliiditaga suitsu ja laua pealt pühiti praht otse põrandale. Me sõime paellat.
Hommikul oli meil hostelis hommikusöök. Sai moosiga ja kohvi. Saime natukene ikka midagi kõhtu. Öö möödus küll nii, et mobiiltelefonid olid nööriga voodi küljes ja padja all.
Päeval otsustasid Kädi ja Ando shoppama minna. Meie Matsiga tahtsime Madriidi tundma õppida ja otsustasime rändama minna. Ilus, ilus, ilus,....kõik oli nii ilus. Kõik pargid jne...
Kõige ilusam oli lossi juures. Lossipark oli imeline. Õues oli soe. Lilled õitsesid ja päike paistis. Kell 17:45 ootas meid taas EasyJet lennuk, mis alustas retke Marrakechi suunas.

MARRAKECH
Lennujaamast väljudes algas esimene kauplemine. Kohalike taksomeestega. No seal võis lausa närvi minna. Täiesti võimatud mehed. Saime taxo 90DH ja selle raha eest ei pidanud me isegi oma kotte ise tassima. Marrakechi jõudes...huuuuhh! OI kui PALJU INIMESI! See oli nii naljakas. Mida nad siin sagivad kõik. Jeerum kui palju neid on...
Taksost väljudes oli mei mitu ohtliku olukorda ja me oleksime pea 50 taxo alla jäänud.
Leidsime endale hotelli keskväljaku lähedal. Jube kahtlane on seal kõik. Meie passid võeti ära, lubati tagasi tuua. Mul oli neid jube raske usaldada, aga siiski. Saime oma toa kätte. See oli koomiline. Me saime oma toa uksevahelt peaaegu käe läbi panna. Meil olid toas ilusad metallist voodid, mis olid kõik kokku lükatud. linad olid hallid ja kahtlased. Padjad...ooo padjad. Mul ei õnnestunud isegi lohku neisse jõuga taguda. Aga see kõik tegi meile ääretult palju nalja. Mina siiski linadevahele ei julenud ronida ja ma magasin magamiskotis. Hotelli eest maksime me 240DH/4 in/1öö.
LÄksime süüa otsima. Õhtul tulid peaväljakule toidukärud. Neid oli seal mustmiljon. Kõik toimus kohapeal. valmistamine, nõudepesu jne...
Päris räpatakas! :) Lauda toodi igasugu mudru. Alguses oli jutt "4 free" aga pärast...." no-no-no..." Aga see selleks. Me oleme turistid, pigistame silma kinni ja naudime puhkust. Laudlinaks rebiti meile paberitükid. Kakud on siin maal imehead. Kädi sai endale õlisupi, kus oli isegi riisi pandud. Kuigi tellis tavalist riisi.
Apelsinimahl on super. Seda pressitakse kohapeal ja apelsinivankreid on terve linn täis. Mõned tahavad seda lahjendada...peab jälgima seda asja. 3DH on 1 klaas. See on hea odav ja täidab kõhtu.
Vannituba oli meil lahe. Seintes olid mingid kahtlased plekid ja kui vannituba aurama hakkas ja niiskeks muutus siis ei tohtinud sinna kauaks jääda. Võis elektrit saada, sest juhtmed olid lahtiselt igal pool ja mitte MacGyveri teibiga korrastatud. Kädi ja Ando paraku sooja vett ei saanudki. Aga me oleme ikkagi kõik rõõmsad. Meil on puhkus...Naljakas puhkus.
Meie toas jäi kraan jooksma ja Mats pidi meie vee üldse kinni keerama....Vägev!
Eestis ei näe selliseid asju mida siin...ausalt!

25.märts-Marrakech

hommikul ärkasime rõõmsalt. Kael oli jälle toredasti kivipadjast tiba kange. Läksime Matsiga meie imelisele terrassile. Sealt avasnes kohutav vaade, aga meil oli seal tore. Võtsime teki endale ümber, sest pisuke tuul oli. Nägime kõrgelt pisikesi tänavaid. Eeslid jooksid ringi ja tänavatel olid kerjused. Nad istuvad...lihtsalt. Mul on neid vaadates kurb tunne. Üldse on mul siin kurb. Vaesus. Päikest väljas ei olnud.
Hotellionu pakkus meile kohvi kuid me ütlesime talle viisakalt ei. Otsustasime oma hommikusöögi teha Marrakechi kohalikus restoranis "Palace". Hommikusöök maksis 24DH/nägu (kohvi, munapuder, kakk, apelsinimahl). No ei lähe mulle siin söök sisse. Aga sai ja kohvi täitsid mu kõhu. Kogu munapudru mass jäetakse siin vedelaks ja igasugused maitseained puuduvad toidust. Aga erinevalt Eestist tuuakse siin saia lauale pea terve pätsi jagu.
Peale sööki läksime linna peale trippima. Kõik nahast ja puidust asjad tehakse kohapeal käsitsi. Ja linna turul on need töökojad väga hästi näha. Astud sisse ja vaatad. No sisse päris ei astu, sest ruumi pole, aga näha saab küll. Poisid taovad nahka sirgu, lõikavad, õmblevad jne...
Kaupmehed ei ole Marrakechis pooltki nii tülikad kui Egiptuses. Inimesi on tänaval väga palju. Kohe väga-väga palju. Ja ei saagi päris aru mida nad kõik hängivad niisama ringi. See on naljakas. See nende kulgemine niisama.
Minu meel läks kurvaks kui nägin ühes mitte väga tihedalt asustatud tänavas üht ema kahe lapsega. Neil oli all vaid pisike tekike. Üks laps magas kivi peal, pea emal süles ja teine pisike oli emal süles. Andsime neile natukene raha. Sellepeale tuli mul lausa pisar silma.
Kas olen juba maininud, et Marokos on meeletult kasse. Koeri peaaegu üldse ei ole.
Keskväljakule kogunevad inimesed õhtul ringidesse ja igas ringis teeb keegi kordamööda midagi mida ta hästi oskab ja teised elavad siis kaasa. Seda on jube huvitav jälgida kõrvalt. Ja muidugi need Henna tattoo tädid oma süstaldega. " This is for present, my friend!"...." you have to give me gift also!"....okei. Teeme siis nii. Tattoo valmis ja hops...kingituse jutt tädil meelest läinud - koleda kanapasavärvi soperdise eest minu vasakul käel on nüüd hoopis 200 dollarit tarvis. What a f...? See oli nii naljakas. Kädile suutis teine tädi soperdada natukene suurema ja tema "kunstiteos" hinnati lausa 350 dollari vääriliseks. Õnneks olid meil mehed kaasas, kes asja paika panid. Ei mingeid dollareid. Mõlemad said 20DH ja panime ajama. Nad on seal päris ebaviisakad. Lõunaks sõime kebabi (ma ei tea küll, mis lihast see tehtud oli, aga see maitses paganama hästi...20DH) Ma olin kohe nii rahul sellest. Õhtul käisime restoranis. Restorani terrassilt oli imeline vaade linnale. Super!

26.märts-Essaouira

Täna hommikul piilus päike meie tuppa. Finally!
Ma olin juba valmis selleks, et täna ei saa ma kuskilt korralikku läbiküpsetatud omletti. Nii ka läks. Taas oli minu taldrikul vingerdav munakogu. Olen jonn!
Kirjutasime end hotellist välja ja asusime bussijaama poole teele, et Essaouira poole suund võtta. Otsustasime minna taksoga, sest buss oli juba läinud. Taksohind koos kottidega oli 500DH, 700DH asemel. Taksojuht sõitis päris kiiresti. Õues oli meeletu palavus. 2h ja oleme kohal. Taksojuht on vaikne, aga kimada ta oskab. Aknast paistavad mäed. Rohelist on vähe.
Kohal! Meriiiii...ja kui ilus liivarand. Rohelised puud ja hunnik siniseid kalapaate. Ilus! Lõpuks ilus. Puhkuse tunne tuli täna!
Üks kohalik mees haakis meile end sappa. Pidime ta kuidagi maha raputama. Ta soovitas meile ka kuskil pissitänaval üht korterit, aga selle ruutmeetreid oli vist 3x3 ja see oli ilmselgelt meile väike. Otsisime edasi. Lõpuks leidsime kena korteri. 300DH/öö kahele. Siia jääme me lausa 3-ks ööks. Meil on elutuba, rõdu, köök, vannituba sooja veega. Super. Ainult, et WC-l ei ole lage ja kõik on kosta :)
Õhtul käisime peaväljakul söömas. Homme hakkame seiklema!

27.märts- Essaouira

Hommikul ärgates oli laud jõhvedamist täis. Eestist kaasatoodud näkileivad kohaliku banaaniga polnud päris see mida me oleks hea meelega söönud, aga mis sa teed..,
Otsustasime välja sööma minna. Kohvi...mmm
Siin reisil olles olen ma täheldanud, et olen toidu osas väga pirtsakas. Mulle on ääretult tähtis toidu väljanägemine. Kui see ei ole ilus siis ma keeldun asju suhu panemast. Hommikusöök maksis 24DH. Selle eest sai muna, saia, kohvi ja teed.
Linna üks ilusamaid kohti oli Skala promenaad. Suur linnakaitsemüür kahuritega. Sealt avanes super vaade. Lained möllasid. Rannatool maksis 25DH. Päris kallis päevitamine! :)
Mõtlesime, et teeme lõunasöögi kalasadamas. Sinna tuuakse värsked kalad ja neid saab lasta endale kohapeal kohe küpsetada. Muidugi olid sööki noolimas ka meeletud kajakaparved. VAlisime endale sobiva kala välja ja lasime grillida. K ja A otsustasid mereannivaliku kasuks. Neil olid taldrikud igasugu vingerdisi täis. Ja meie maksime M-ga ikka rohkem. Aga kala oli väga hea. Õhtul käisime promenaadil päikeseloojangut vaatamas.. Super! Super! Istusime müüril ja nautisime kuni päike tegi Zzzzz ....ja kadus.

Palju õnne Helenile!

28.märts- Essaouira

Ärkasime kella 1100 ajal. Ei ole võimalik. Magasime pea 14h.
Sõime hommikust kodus. Varusime toredasti kakke, juustu, tomatit, vett ja kohvi. Mmmm....

Meie Matsiga otsustasime randa minna. Kädi ja Ando jalutasid ise. Rannas läks taas (2x 25DH), aga see oli mõnus. PÄIKE! Läksime hiljem M-ga bussijaama otsima, et homseks piletid ära osta (tuli välja, et see oli üks paganama õige tegu). Bussijaam oli naljakas. Kogu see piirkond oli naljakas. Nägin üht turistipaari, kes otsis meeleheitlikult, kust kaudu linna saaks. Kui meid ei oleks olnud, ega nad ei oleks seda nii kiiresti leidnud ka. Juhatasime neid meeleldi. Sest see oli ghetto! Jeah!
Buss väljub homme kell 9:30 kuid meile öeldi, et peame juba 9:00 kohal olema. Piletid maksid 30DH/per face. Kotimaks pidi kohapeal selguma.
See oli üks vahva päev. Nägin taas turul päikese käes lõõmamas loomaliha. Lettid olid seda täis ja ka tore kärbsepilv uudistas neid vahvaid lihatükke. See ajas mul natukene südame pahaks. Aga muidu oli turul väga vahva käia. Ostsime puuvilju.
Õhtul käisime restoranis söömas, kus toodi meile lauale cous-cous ja meeletu hunnik ühepajatoitu. :)

29.märts - Safi

Äratus oli 7:30 ja hopp pakkima. Väike hommikukohvi , check out hotellist ja bussijaama. Nüüd saame siis aru miks pidime me kell 9:00 olema kindlasti kohal. Kohe kui me bussijaama jõudsime oli buss juba praktiliselt valmis väravast välja sõitma. Oma pagasi saime me bussi alla panna ja iga koti eest maksime 10DH. Saime aru, et seda on kindlasti palju kuid ei tahtnud maha ka jääda. Buss väljus 9:09, mitte 9:30. Mõtlesin, et kui Tartu.-Tallinn liin nii palju varem väljuks oleks palju pahandust. Aga...me oleme Marokos! :)
Bussiakendest võin looduses näha meeletuid prügihunnikuid teeservas ja kuivanud jõgesid.Teed on jubedas olukorras. Bussis sai aga palju nalja. Minu aken oli pooleldi lahti ja ma ei riskinud sellega, et see eest kukub. Seepärast otsustasin sinna mitte toetuda. 26km veel Safisse. Bussis on nii, et kui keegi soovib maha minna siis bussis on inimene, kes hõikab juhile "jalajalla...!" ja bussijuht võtab hoo aeglasemaks. Soovija hüppas vaikselt maha ja me jätkasime sama hooga reisi. Kui asju oli palju, buss peatus.
Mõtlesin endamisi, et kui ma peaksin kunagi hambaarstiks hakkama siis oleks mul Marokos kuhjaga tööd. peamiselt väljatõmbamine ja valgendamine. Muidugi ka uute kroonide paigaldamine.
11:30 ajal jõudsime Safisse.. Kaart oli meil toredasti ees, aga ei leidnud kohta, kus me seal kaardil asume. Tüdrukud jäid kohvikusse ja poisid läksid hotelli otsima. Ja esimest korda teenindas meid siin riigis naine. Ja see kohvik oli väga puhas. Esimene plusspunkt kohvikutele Marokos. Sain oma käsi seebiga pesta! jee...
Poisid leidsid hotelli 290DH/1öö. Pidasime seda kalliks. Otsustasime Matsiga edasi trampida ja leida midagi paremat. Leidsimegi. Anis hotell- 159DH/öö/touble room. See oli okei kui välja arvata need meeletud kunstlillesülemid ja roosad seinad. Kui ma alguses mõtlesin, et see on ilus linn siis enam ma nii ei mõelnud. Siin ei ole üldse äge. Alguses võtsime hotelli 2 ööks, aga otsustasime ümber. Me ei jää siia linna nii kauaks. Homme liigume edasi. Saime kenasti 1 öö rahad tagasi.
Liikusime siis Safis ringi. Käisime savipottide muuseumis. Sealt avanes super vaade linnale. No see vaade oli ka ainus, mis linnas ilus.
Homme sõidame El Jadidasse. Seal on rand. Saame lesida. Siin pole midagi... :(

Nele, palju õnne!

30.Märts- Safi-El Jadida

Ei maganud ma öösel hästi. Olin lausa Matsist kinni krabanud ja teda lausa korra tugevastu näpistanud. Eestist sain hommikul natukene halbu uudiseid ja seoses sellega pani mind imestama kui palju suudab minu õde 1 sõnumis ropendada. See oli kohati naljakas. Õnneks järgnes halvale uudisele kohe rahustav.
Ando koputas meie uksele! S.O.S- Kädil on põhi täiesti alt ära (juba terve öö). Pole siin naljakat midagi. Nende toa prügikast oli täis Smecta pabereid. Saame hakkama. enam-vähem on asjad kontrolli alla saadud.

Ei jää muud üle. Kotid selga ja minekut siit Safi linnast, kus on ainult 1 suur müür, 1 suur aed, 2 suurt Mehhiko puud, 1 keraamikamuuseum ja suur sardiinitehas, kus tehakse aastas 30 000 tonni sardiine! Head isu neile! :)
Jah, hooga minekut ja suund bussijaama läks päris võlssi. Suurte kottidega marssida polegi nii lihtne.Võtsime takso(d). Minu ja Matsi taksojuht sai väg-väga pika seletamise peale (ja Matsi juba selgeks õpitud Prantsus keele) aru kuhu me minna tahame ja, et Kädile ja Andole asja lihtsamaks teha kirjutas ta nende jaoks kohalikus keeles sildi, et nad selle oma taksojuhile annaks. Nenede esimene taksojuht osutus paraku aga kirjaoskamatuks. No, mis siis ikka..võtsid järgmise. :) Teine kord näkkas (linnas oli takso hinnaks ükskõik kuhu sõites 6DH). bussijaamas uuris meie taksojuht kohe välja kust ja mis kell meil buss El Jadidasse läheb. Taas kirjutas ta meile sedeli, et meil kassas lihtsam oleks. Bussipilet maksis 45Dh. Lisaks veel ka pagasimaks. Meie kotid kaalusid kokku 46 kg ja me pidime oma kottide eest maksma 5DH lisaks. Muidugi jäid meie suud pärani, sest viimane kord maksime 40DH. Saime tünga! Safist-El Jadidasse on 3h maa sõita.
El Jadidasse jõudes oleme rõõmsad. Siin on lahe. Leidsime ruttu ülesse hotelli Royal (soovitame soojalt). Nagu igas hotellis, kontrollisime ka siin sooja vee olemasolu. Olemas! saime 4.inimese toa, rõduga tänavale, ranna lähedal, 2 suurt abieluvoodit kokku 1 öö/384DH. Ainuke miinus oli selle toa juures see, et toas oli klaasist vannituba ja sellest paistis enamus läbi. Ka kostis see väga hästi läbi! Aga see tegi meile vaid nalja. Sest MArokos peab nalja saama! Asusime siis kiiresti randa otsima...rand olemas,aga keegi ei päevita. Kedagi...vaid poisid, kes jalkat taovad...Pettumus! Aga neid 20-t jalgpallimeeskonda rannaäärel vaadata oli ka vahva.

31.Märts- El Jadida-Casablanca

Täna rändame siis oma viimasesse linna!
Hommikul enne linnast lahkumist oli meil Kädiga kindel soov päikest võtta. Kirjutasime end hotellist väja. Poisid läksid rongijaama otsima, et me Casablancasse jõuaksime. Rongijaama jõudes said poisid üllatuse osaliseks. Teavitati neile, et järgmine rong läheb alles 5h pärast ja neil pole seal üldse mingit asja. Vähemalt oli poiste taksojuht nii mõistlik ja ootas neid. Egas midagi...järgmine sihtpunkt-bussijaam. Sinna sai kotid ära pandud. (bussipilet El Jadidast-Casablancasse 30 DH). Meie olime KÄdiga kenasti rannas kohvikus kohvitamas ja ei märganudki, et kohviku ülemisele servale olid kohalikud mehed nagu kanad õrrel end kenasti meid vaatama sättinud. Ja nii nad seal istusid. :)
Natukene päikest ja natukene ookeani. Vesi oli ookeanis kuskil 15 kraadi. Jalgupidi sai seal mulistatud. Oleks ujuma ka läinud, aga pärast oleks kohustuslik pesemine pidanud olema. Seda meil paraku kuskilt võtta ei olnud.

peale rannamõnusid läksimegi ära bussijaama. Bussini oli aega 2h ja seda ei kavatsenud me bussijaamas, kus oli päris tugev uriinilehk veeta. Otsustasime natukene rohkem kulutada ja taxoga minna. Taksojuhtide high summa oli 300DH Casase. Ei, meie nii palju ei maksa. Saime hinna 250DH peale. Tänu sellele läks seal päris tugev mäss taxojuhtide vahel lahti. Taksojuht oli meil vägev. Kõigepealt palus ta raha, et saaks kütust osta. Okei.

Mis juhtus teepeal... El Jadida- Casablanca
Teeservas oli juhtunud üks taksoõnnetus. Kõik võimalikud autod, kes sealt mööda sõitsid jäid seisma ja läksid kohe uudistama, mis siis täpselt juhtunud oli. Nii ka meie taksoonu. Meie istusime nagu kukununnud taksos. /Takso oli teelt välja sõitnud, päris lömmis ja tagumine raatas oli alt ära. Aga kõik paistsid terved olevat/ Jäi mulje nagu oleksid sellised õnnetused seal väga harv juhus. WOW...no mina ei imestaks sellise asja üle. Kui ikka 2-realisel maantee l tekitatakse sujuvalt 2 rida lisaks ja kiirus on keskmiselt 100-130km/h siis..hmm! Aga mainin ära , et Sharm El Sheiki taksodele jäävad nad alla kui Maroko ja Sharmi taksojuhtide streetrace korraldada. :)
Sõitsime edasi. Ühel hetkel hakkas meie taksojuht oma tooli all midagi õngitsema ja suurem osa tema vaatest läks ka tooli alla, mitte aga teele. Okei..mis ta seal sebib? ja voilaa... pisike piip ilmus pingi alt koos juhiga välja. Paar mahvi kanepit, muhe nägu ja jätkame teed. Me vaatasime lihtsalt teineteisele otsa...keegi ei osanud midagi öelda. :) No kui selle maa mehed ikka juua ei saa siis nad pahvivad kanepit. Ja nii ongi. Peale paari mahvi ilmus järgmine naljakas asi pingi alt. Pool klaasi piparmündi teed ka peale. Meil tekkis küsimus, et kas meil oleks ka äkki võimalik midagi tellida? Paninit või värsket apelsinimahla? Neee... Aga taksojuht pidevalt seletas meile midagi toredas prantsuskeeles. Meie ainult noogutasime ja ütlesime " Siii..!"
Casablanca oli ilus. Teeservas olid villad. WOW...rikkad inimesed. Suured villad.
Linnas hakkasime kohe hotelli otsima. Ega see nii kerge polegi. Leidsime okei koha ja otsustasime sinna jääda. /hind oli 140 DH öö 2-ne tuba, koos hot showeri ja rõduga./
Jesstas kui palju inimesi siin on. Kõik sagivad ringi. Ja kui must..kui kui kui kui must/räpane. Aga meil on puhkus! :)
Süüa! Juua!
Hotelli kõrval oli üks kena restoran. Tõeline restoran! Päris! Jee...lõpuks.
Valisime toidud välja. Ma sain päris pastat. Päris head sööki. Sööki, mille kõik ära sõin. Huhh! Tundsin, esimest korda suurt-suurt isu Eesti järele. Korraliku söögi järele!
Õhtul mängisime kaarte ja läksime varakult magama. Et ikka jälle 12h täis saada. :)

01.Aprill- Casablanca

Hommikul oli tahtmine kohe, kohe kuskil kohvi saada. Riidesse. Hops! Öösel oli vihma sadanud ja tänavad olid märjad.
Marokos oli täna püha. Kõik kohad on kinni ja shoppinguks valisime ikka sobiva päeva :) Isegi kohvikud olid kinni.
Leidsime ühe kena kohviku, kus hommikust süüa. Ikka, ikka...ükskõik mida me küsisime- ikka toodi meile kõigile samasugune hommikusöök. :) Minu üks sai kukkus maha ja selle eest toodi mulle asemele üks magus sokolaadisai. Jämm!
Kädi ja Ando tahtsid väga mosheesse minna. Meie arvasime, et hoiame parem raha kokku ja vaatame seda niisama lähedalt.
Selgus, et sinna sisse ei pääsenudki. Või kui pääses siis pidi seal palvetama. Naisi sinna üldse ei lastud. Oleme vist tiba rumalad :) ei hakanud meie Kädiga sinna isegi ligi pressima. Aga ilus oli. See on maailma suuruselt kolmas.

Muidugi haakusid meile külge kohalikud posijutsid, kellele tegi nalja see, et me käest kinni hoidsime. Kohati hakkasid nad isegi närvidele veidikene oma pideva itsitamisega.
Käisime ka messil. Seal oli tore. Saime vesipiibutubakat. Finally! Yee! /64 DH 250g/ See on väga odav hind võrreldes Eestiga.
Kuskilt peaks seda juurde saama! :)
Käisime ka turul, kus ikka meelitati meid ostma brände: Gucci, Armani, Prada, Boss ja D&G...kõik ju kannavad neid!
Turu juures saime kohalikega jutule. Nad kutsusid meid õhtul kell 1800 Mohammed V parkki oma bändi kuulama. Muidugi! Lisaks arvas üks neid, et Mats on kindlasti surfar! Muidugi...mis mina siis räägin. Talle sobiks see ala!
Aga ok.
Sööma läksime täna lõunat eraldi- Kädi ja Ando läksid kalarestorani ja meie kana/loomaliha omasse. Meie restoranis oli kohutav põrand. Uihh! :) aga seiklus ju. Ja pealegi..nad ei viitsi iga nädal põrandat pühkida. Kassas istus vanamees suure puki otsas ja ees oli tal vähemalt poolemeetrine salatihunnik. Kuna letil oli väljas toores liha mida sai grillida siis suutsin neile kuidagi käte ja jalgadega selgeks teha, millist lihavarrast ma tahan. Mats tellis endale panini. Mis me siis saime... Mina sain oma vardad. Ja ohoo...Matsi tellitud röstvõileiva asemel ilmusid talle lauale grillitud kotletid. Hmm...ma ei mäleta, et oleksin kordagi neid maininud või nende suunas sõrme osutanud. :) Aga okei. Kõhud olid meil tühjad ju! Sööme siis. (kokku läks meil kuskil 80 DH) Kädi ja Ando seiklus oli vingem. Neile ilmus juurde üks tore onu, kes oli maani täis ja seletas kõva häälega kui väga tema ikka venelasi armastab. Okei, oleme siis venelased kui sellest kasu ka on. Oligi...nad vestlesid ja lõpuks kui mees oli neid lubanud ükskõik kuhu sõidutada ja Kädi ja Ando olid viisakalt keeldunud maksis onuke nende lõuna eest ja andis neile kauba peale veel 2 õlut. (Ps. hommikul Kädi ütles, et täna tahab ta kindlasti õlut juua. Ta oli selleks isegi baari välja valinud!) Ju oli siis see onuke nendele sellel päeval määratud! :)
Õhtul läksimegi parki, kus oli peale meie veel 150 0000... inimest. Jesstas! Neid oli nii palju. Pea käis lausa ringi ja iga natukese aja tagant tõid bussid neid veel juurde. Ohh.
Aga bändi ei kusagil. Jah. Kahju.
Aga kodus oli ka tore kaarte mängida ja Ando/Kädi voodis kakku matsutada!

2.Aprill- Casablanca-Berliin-Madriid

Hakkame siis koju sättima!
Ärkasime kell 9:30. Meie oleme Matsiga hommikused pakkijad. Kädi ja Ando oma toas veel magasid. Aga meie olime kojuminekust rõõmsad ja särtsu täis.

Mats mulle "I am goin' home" tantsu tegemas!

Mats rääkis mulle eile kuidas tal oli ühe unenäo Deja Vu ja täna tuleb meil taksodega kemplemist veel. Lootsin, et see siiski nii ei ole. Kirjutasime end hotellist välja ja kaks tänavat edasi saimegi takso. Taksojuht esitas meile sildi, kus peal oli Casa 240DH. No, no, no... 200 Dh Maybe?! Ja nii oligi. Saime 200dh Casa kesklinnast lennujaama. Raamatus tuli arvestada vähemalt 300DH-ga. Nii, et meil läks vist päris okeilt.
Lennujaamas oli meil Berliini lennuni 2h aega. Kohvikus saime viimaste kohalike rahade eest ostetud hommikusöögi ja natukene tuli ka vee jaoks jätta.
Raha oli päris otsa lõppemas. Õnneks saime lennujaamas Tax Free kaupluses juba kaarti läbi tõmmata. Vesipiibu tubakat ka toredasti juurde osta. Meil on seda nüüd terve kilo! :)
*****
Madriidi jõudsime natukene hiljem, aga kohe hops järgmise lennuki peale ja Berliini. Jõudsime Berliini lennujaama kell 23:00.
Huh-huh-huuu...mis siis siin teha? Meil on ees terve öö. Otsisime endale vähegi mugavad toolid. Jah,mugavad ...bäää! Metallist väga ebamugavaid oli lennujaamal meile pakkuda. Take it, or leave it! Enne lennujaamas magamajäämist mängisime kaarte kuni silm juba kinni hakkas vajuma. Proovisme Matsiga igasuguseid erinevaid poose kuidas kahekesi kolmel rivis toolil vähegi mugavalt magada. Kohati olid need poosid justkui Kamasutra raamatust pärit! :) Lõpuks otsustas Mats, et mulle saab magamiskott ja tema valvab minu und teisel toolil. Ei tulnud sellest koosmagamisest jah midagi välja.

3.Aprill- Home, sweet home

Kojuuuuuuuuuuu...
Hommikul äratas mind lennujaama müra. Tõstsin "maailma kõige ebamugavama voodi" pealt pea ja vaatasin esimese asjana, kas Mats ikka valvab mind. Ei! :) Mats mängis Kädi ja Andoga minust eemal juba kaarte. Kell on 5.45. Viieteistkümne minuti pärast algab Tallinna lennu check in. Jee...lõpuks koju! Pakkisime oma asjad ja läksime järjekorda otsima. Arvasime, et oleme kindlasti esimeste seas, aga inimesi oli nagu murdu. Saime ikkagi kenasti A gruppi. Lennukis tuli loomulikut kohe uni peale ja magasime. Sest öösel ei saanud eriti magada. Kädi ja Ando olid täiesti magamata.
EasyJeti lennukis kuulsime EESTI KEELT :) oi, kui hea.

TALLINN! KODUS!
Lennukist maha astudes vaatasin ootesaalis ringi, kes siis Berliini poole sõidavad. Ohoo...Vanilla Ninja tüdrukud. Soovisin neile mõttes edu. Ei tea, mis neid Saksamaal taas ootab.
Lõpuks saab oma koju. Oma voodisse, oma pehme padja peale. Tuleb veel üks taksosõit ette võtta ja olemegi kodus.
Kodus...pessu ja magama...zzzz!

See oli üks tore reis.
ei tea kuhu järgmiseks...Kreeta mõlgub mõtteis! ;)

Ilusat reisi!