29.märts - Safi

Äratus oli 7:30 ja hopp pakkima. Väike hommikukohvi , check out hotellist ja bussijaama. Nüüd saame siis aru miks pidime me kell 9:00 olema kindlasti kohal. Kohe kui me bussijaama jõudsime oli buss juba praktiliselt valmis väravast välja sõitma. Oma pagasi saime me bussi alla panna ja iga koti eest maksime 10DH. Saime aru, et seda on kindlasti palju kuid ei tahtnud maha ka jääda. Buss väljus 9:09, mitte 9:30. Mõtlesin, et kui Tartu.-Tallinn liin nii palju varem väljuks oleks palju pahandust. Aga...me oleme Marokos! :)
Bussiakendest võin looduses näha meeletuid prügihunnikuid teeservas ja kuivanud jõgesid.Teed on jubedas olukorras. Bussis sai aga palju nalja. Minu aken oli pooleldi lahti ja ma ei riskinud sellega, et see eest kukub. Seepärast otsustasin sinna mitte toetuda. 26km veel Safisse. Bussis on nii, et kui keegi soovib maha minna siis bussis on inimene, kes hõikab juhile "jalajalla...!" ja bussijuht võtab hoo aeglasemaks. Soovija hüppas vaikselt maha ja me jätkasime sama hooga reisi. Kui asju oli palju, buss peatus.
Mõtlesin endamisi, et kui ma peaksin kunagi hambaarstiks hakkama siis oleks mul Marokos kuhjaga tööd. peamiselt väljatõmbamine ja valgendamine. Muidugi ka uute kroonide paigaldamine.
11:30 ajal jõudsime Safisse.. Kaart oli meil toredasti ees, aga ei leidnud kohta, kus me seal kaardil asume. Tüdrukud jäid kohvikusse ja poisid läksid hotelli otsima. Ja esimest korda teenindas meid siin riigis naine. Ja see kohvik oli väga puhas. Esimene plusspunkt kohvikutele Marokos. Sain oma käsi seebiga pesta! jee...
Poisid leidsid hotelli 290DH/1öö. Pidasime seda kalliks. Otsustasime Matsiga edasi trampida ja leida midagi paremat. Leidsimegi. Anis hotell- 159DH/öö/touble room. See oli okei kui välja arvata need meeletud kunstlillesülemid ja roosad seinad. Kui ma alguses mõtlesin, et see on ilus linn siis enam ma nii ei mõelnud. Siin ei ole üldse äge. Alguses võtsime hotelli 2 ööks, aga otsustasime ümber. Me ei jää siia linna nii kauaks. Homme liigume edasi. Saime kenasti 1 öö rahad tagasi.
Liikusime siis Safis ringi. Käisime savipottide muuseumis. Sealt avanes super vaade linnale. No see vaade oli ka ainus, mis linnas ilus.
Homme sõidame El Jadidasse. Seal on rand. Saame lesida. Siin pole midagi... :(

Nele, palju õnne!

30.Märts- Safi-El Jadida

Ei maganud ma öösel hästi. Olin lausa Matsist kinni krabanud ja teda lausa korra tugevastu näpistanud. Eestist sain hommikul natukene halbu uudiseid ja seoses sellega pani mind imestama kui palju suudab minu õde 1 sõnumis ropendada. See oli kohati naljakas. Õnneks järgnes halvale uudisele kohe rahustav.
Ando koputas meie uksele! S.O.S- Kädil on põhi täiesti alt ära (juba terve öö). Pole siin naljakat midagi. Nende toa prügikast oli täis Smecta pabereid. Saame hakkama. enam-vähem on asjad kontrolli alla saadud.

Ei jää muud üle. Kotid selga ja minekut siit Safi linnast, kus on ainult 1 suur müür, 1 suur aed, 2 suurt Mehhiko puud, 1 keraamikamuuseum ja suur sardiinitehas, kus tehakse aastas 30 000 tonni sardiine! Head isu neile! :)
Jah, hooga minekut ja suund bussijaama läks päris võlssi. Suurte kottidega marssida polegi nii lihtne.Võtsime takso(d). Minu ja Matsi taksojuht sai väg-väga pika seletamise peale (ja Matsi juba selgeks õpitud Prantsus keele) aru kuhu me minna tahame ja, et Kädile ja Andole asja lihtsamaks teha kirjutas ta nende jaoks kohalikus keeles sildi, et nad selle oma taksojuhile annaks. Nenede esimene taksojuht osutus paraku aga kirjaoskamatuks. No, mis siis ikka..võtsid järgmise. :) Teine kord näkkas (linnas oli takso hinnaks ükskõik kuhu sõites 6DH). bussijaamas uuris meie taksojuht kohe välja kust ja mis kell meil buss El Jadidasse läheb. Taas kirjutas ta meile sedeli, et meil kassas lihtsam oleks. Bussipilet maksis 45Dh. Lisaks veel ka pagasimaks. Meie kotid kaalusid kokku 46 kg ja me pidime oma kottide eest maksma 5DH lisaks. Muidugi jäid meie suud pärani, sest viimane kord maksime 40DH. Saime tünga! Safist-El Jadidasse on 3h maa sõita.
El Jadidasse jõudes oleme rõõmsad. Siin on lahe. Leidsime ruttu ülesse hotelli Royal (soovitame soojalt). Nagu igas hotellis, kontrollisime ka siin sooja vee olemasolu. Olemas! saime 4.inimese toa, rõduga tänavale, ranna lähedal, 2 suurt abieluvoodit kokku 1 öö/384DH. Ainuke miinus oli selle toa juures see, et toas oli klaasist vannituba ja sellest paistis enamus läbi. Ka kostis see väga hästi läbi! Aga see tegi meile vaid nalja. Sest MArokos peab nalja saama! Asusime siis kiiresti randa otsima...rand olemas,aga keegi ei päevita. Kedagi...vaid poisid, kes jalkat taovad...Pettumus! Aga neid 20-t jalgpallimeeskonda rannaäärel vaadata oli ka vahva.

31.Märts- El Jadida-Casablanca

Täna rändame siis oma viimasesse linna!
Hommikul enne linnast lahkumist oli meil Kädiga kindel soov päikest võtta. Kirjutasime end hotellist väja. Poisid läksid rongijaama otsima, et me Casablancasse jõuaksime. Rongijaama jõudes said poisid üllatuse osaliseks. Teavitati neile, et järgmine rong läheb alles 5h pärast ja neil pole seal üldse mingit asja. Vähemalt oli poiste taksojuht nii mõistlik ja ootas neid. Egas midagi...järgmine sihtpunkt-bussijaam. Sinna sai kotid ära pandud. (bussipilet El Jadidast-Casablancasse 30 DH). Meie olime KÄdiga kenasti rannas kohvikus kohvitamas ja ei märganudki, et kohviku ülemisele servale olid kohalikud mehed nagu kanad õrrel end kenasti meid vaatama sättinud. Ja nii nad seal istusid. :)
Natukene päikest ja natukene ookeani. Vesi oli ookeanis kuskil 15 kraadi. Jalgupidi sai seal mulistatud. Oleks ujuma ka läinud, aga pärast oleks kohustuslik pesemine pidanud olema. Seda meil paraku kuskilt võtta ei olnud.

peale rannamõnusid läksimegi ära bussijaama. Bussini oli aega 2h ja seda ei kavatsenud me bussijaamas, kus oli päris tugev uriinilehk veeta. Otsustasime natukene rohkem kulutada ja taxoga minna. Taksojuhtide high summa oli 300DH Casase. Ei, meie nii palju ei maksa. Saime hinna 250DH peale. Tänu sellele läks seal päris tugev mäss taxojuhtide vahel lahti. Taksojuht oli meil vägev. Kõigepealt palus ta raha, et saaks kütust osta. Okei.

Mis juhtus teepeal... El Jadida- Casablanca
Teeservas oli juhtunud üks taksoõnnetus. Kõik võimalikud autod, kes sealt mööda sõitsid jäid seisma ja läksid kohe uudistama, mis siis täpselt juhtunud oli. Nii ka meie taksoonu. Meie istusime nagu kukununnud taksos. /Takso oli teelt välja sõitnud, päris lömmis ja tagumine raatas oli alt ära. Aga kõik paistsid terved olevat/ Jäi mulje nagu oleksid sellised õnnetused seal väga harv juhus. WOW...no mina ei imestaks sellise asja üle. Kui ikka 2-realisel maantee l tekitatakse sujuvalt 2 rida lisaks ja kiirus on keskmiselt 100-130km/h siis..hmm! Aga mainin ära , et Sharm El Sheiki taksodele jäävad nad alla kui Maroko ja Sharmi taksojuhtide streetrace korraldada. :)
Sõitsime edasi. Ühel hetkel hakkas meie taksojuht oma tooli all midagi õngitsema ja suurem osa tema vaatest läks ka tooli alla, mitte aga teele. Okei..mis ta seal sebib? ja voilaa... pisike piip ilmus pingi alt koos juhiga välja. Paar mahvi kanepit, muhe nägu ja jätkame teed. Me vaatasime lihtsalt teineteisele otsa...keegi ei osanud midagi öelda. :) No kui selle maa mehed ikka juua ei saa siis nad pahvivad kanepit. Ja nii ongi. Peale paari mahvi ilmus järgmine naljakas asi pingi alt. Pool klaasi piparmündi teed ka peale. Meil tekkis küsimus, et kas meil oleks ka äkki võimalik midagi tellida? Paninit või värsket apelsinimahla? Neee... Aga taksojuht pidevalt seletas meile midagi toredas prantsuskeeles. Meie ainult noogutasime ja ütlesime " Siii..!"
Casablanca oli ilus. Teeservas olid villad. WOW...rikkad inimesed. Suured villad.
Linnas hakkasime kohe hotelli otsima. Ega see nii kerge polegi. Leidsime okei koha ja otsustasime sinna jääda. /hind oli 140 DH öö 2-ne tuba, koos hot showeri ja rõduga./
Jesstas kui palju inimesi siin on. Kõik sagivad ringi. Ja kui must..kui kui kui kui must/räpane. Aga meil on puhkus! :)
Süüa! Juua!
Hotelli kõrval oli üks kena restoran. Tõeline restoran! Päris! Jee...lõpuks.
Valisime toidud välja. Ma sain päris pastat. Päris head sööki. Sööki, mille kõik ära sõin. Huhh! Tundsin, esimest korda suurt-suurt isu Eesti järele. Korraliku söögi järele!
Õhtul mängisime kaarte ja läksime varakult magama. Et ikka jälle 12h täis saada. :)

01.Aprill- Casablanca

Hommikul oli tahtmine kohe, kohe kuskil kohvi saada. Riidesse. Hops! Öösel oli vihma sadanud ja tänavad olid märjad.
Marokos oli täna püha. Kõik kohad on kinni ja shoppinguks valisime ikka sobiva päeva :) Isegi kohvikud olid kinni.
Leidsime ühe kena kohviku, kus hommikust süüa. Ikka, ikka...ükskõik mida me küsisime- ikka toodi meile kõigile samasugune hommikusöök. :) Minu üks sai kukkus maha ja selle eest toodi mulle asemele üks magus sokolaadisai. Jämm!
Kädi ja Ando tahtsid väga mosheesse minna. Meie arvasime, et hoiame parem raha kokku ja vaatame seda niisama lähedalt.
Selgus, et sinna sisse ei pääsenudki. Või kui pääses siis pidi seal palvetama. Naisi sinna üldse ei lastud. Oleme vist tiba rumalad :) ei hakanud meie Kädiga sinna isegi ligi pressima. Aga ilus oli. See on maailma suuruselt kolmas.

Muidugi haakusid meile külge kohalikud posijutsid, kellele tegi nalja see, et me käest kinni hoidsime. Kohati hakkasid nad isegi närvidele veidikene oma pideva itsitamisega.
Käisime ka messil. Seal oli tore. Saime vesipiibutubakat. Finally! Yee! /64 DH 250g/ See on väga odav hind võrreldes Eestiga.
Kuskilt peaks seda juurde saama! :)
Käisime ka turul, kus ikka meelitati meid ostma brände: Gucci, Armani, Prada, Boss ja D&G...kõik ju kannavad neid!
Turu juures saime kohalikega jutule. Nad kutsusid meid õhtul kell 1800 Mohammed V parkki oma bändi kuulama. Muidugi! Lisaks arvas üks neid, et Mats on kindlasti surfar! Muidugi...mis mina siis räägin. Talle sobiks see ala!
Aga ok.
Sööma läksime täna lõunat eraldi- Kädi ja Ando läksid kalarestorani ja meie kana/loomaliha omasse. Meie restoranis oli kohutav põrand. Uihh! :) aga seiklus ju. Ja pealegi..nad ei viitsi iga nädal põrandat pühkida. Kassas istus vanamees suure puki otsas ja ees oli tal vähemalt poolemeetrine salatihunnik. Kuna letil oli väljas toores liha mida sai grillida siis suutsin neile kuidagi käte ja jalgadega selgeks teha, millist lihavarrast ma tahan. Mats tellis endale panini. Mis me siis saime... Mina sain oma vardad. Ja ohoo...Matsi tellitud röstvõileiva asemel ilmusid talle lauale grillitud kotletid. Hmm...ma ei mäleta, et oleksin kordagi neid maininud või nende suunas sõrme osutanud. :) Aga okei. Kõhud olid meil tühjad ju! Sööme siis. (kokku läks meil kuskil 80 DH) Kädi ja Ando seiklus oli vingem. Neile ilmus juurde üks tore onu, kes oli maani täis ja seletas kõva häälega kui väga tema ikka venelasi armastab. Okei, oleme siis venelased kui sellest kasu ka on. Oligi...nad vestlesid ja lõpuks kui mees oli neid lubanud ükskõik kuhu sõidutada ja Kädi ja Ando olid viisakalt keeldunud maksis onuke nende lõuna eest ja andis neile kauba peale veel 2 õlut. (Ps. hommikul Kädi ütles, et täna tahab ta kindlasti õlut juua. Ta oli selleks isegi baari välja valinud!) Ju oli siis see onuke nendele sellel päeval määratud! :)
Õhtul läksimegi parki, kus oli peale meie veel 150 0000... inimest. Jesstas! Neid oli nii palju. Pea käis lausa ringi ja iga natukese aja tagant tõid bussid neid veel juurde. Ohh.
Aga bändi ei kusagil. Jah. Kahju.
Aga kodus oli ka tore kaarte mängida ja Ando/Kädi voodis kakku matsutada!

2.Aprill- Casablanca-Berliin-Madriid

Hakkame siis koju sättima!
Ärkasime kell 9:30. Meie oleme Matsiga hommikused pakkijad. Kädi ja Ando oma toas veel magasid. Aga meie olime kojuminekust rõõmsad ja särtsu täis.

Mats mulle "I am goin' home" tantsu tegemas!

Mats rääkis mulle eile kuidas tal oli ühe unenäo Deja Vu ja täna tuleb meil taksodega kemplemist veel. Lootsin, et see siiski nii ei ole. Kirjutasime end hotellist välja ja kaks tänavat edasi saimegi takso. Taksojuht esitas meile sildi, kus peal oli Casa 240DH. No, no, no... 200 Dh Maybe?! Ja nii oligi. Saime 200dh Casa kesklinnast lennujaama. Raamatus tuli arvestada vähemalt 300DH-ga. Nii, et meil läks vist päris okeilt.
Lennujaamas oli meil Berliini lennuni 2h aega. Kohvikus saime viimaste kohalike rahade eest ostetud hommikusöögi ja natukene tuli ka vee jaoks jätta.
Raha oli päris otsa lõppemas. Õnneks saime lennujaamas Tax Free kaupluses juba kaarti läbi tõmmata. Vesipiibu tubakat ka toredasti juurde osta. Meil on seda nüüd terve kilo! :)
*****
Madriidi jõudsime natukene hiljem, aga kohe hops järgmise lennuki peale ja Berliini. Jõudsime Berliini lennujaama kell 23:00.
Huh-huh-huuu...mis siis siin teha? Meil on ees terve öö. Otsisime endale vähegi mugavad toolid. Jah,mugavad ...bäää! Metallist väga ebamugavaid oli lennujaamal meile pakkuda. Take it, or leave it! Enne lennujaamas magamajäämist mängisime kaarte kuni silm juba kinni hakkas vajuma. Proovisme Matsiga igasuguseid erinevaid poose kuidas kahekesi kolmel rivis toolil vähegi mugavalt magada. Kohati olid need poosid justkui Kamasutra raamatust pärit! :) Lõpuks otsustas Mats, et mulle saab magamiskott ja tema valvab minu und teisel toolil. Ei tulnud sellest koosmagamisest jah midagi välja.

3.Aprill- Home, sweet home

Kojuuuuuuuuuuu...
Hommikul äratas mind lennujaama müra. Tõstsin "maailma kõige ebamugavama voodi" pealt pea ja vaatasin esimese asjana, kas Mats ikka valvab mind. Ei! :) Mats mängis Kädi ja Andoga minust eemal juba kaarte. Kell on 5.45. Viieteistkümne minuti pärast algab Tallinna lennu check in. Jee...lõpuks koju! Pakkisime oma asjad ja läksime järjekorda otsima. Arvasime, et oleme kindlasti esimeste seas, aga inimesi oli nagu murdu. Saime ikkagi kenasti A gruppi. Lennukis tuli loomulikut kohe uni peale ja magasime. Sest öösel ei saanud eriti magada. Kädi ja Ando olid täiesti magamata.
EasyJeti lennukis kuulsime EESTI KEELT :) oi, kui hea.

TALLINN! KODUS!
Lennukist maha astudes vaatasin ootesaalis ringi, kes siis Berliini poole sõidavad. Ohoo...Vanilla Ninja tüdrukud. Soovisin neile mõttes edu. Ei tea, mis neid Saksamaal taas ootab.
Lõpuks saab oma koju. Oma voodisse, oma pehme padja peale. Tuleb veel üks taksosõit ette võtta ja olemegi kodus.
Kodus...pessu ja magama...zzzz!

See oli üks tore reis.
ei tea kuhu järgmiseks...Kreeta mõlgub mõtteis! ;)

Ilusat reisi!