Marokos oli täna püha. Kõik kohad on kinni ja shoppinguks valisime ikka sobiva päeva :) Isegi kohvikud olid kinni.
Leidsime ühe kena kohviku, kus hommikust süüa. Ikka, ikka...ükskõik mida me küsisime- ikka toodi meile kõigile samasugune hommikusöök. :) Minu üks sai kukkus maha ja selle eest toodi mulle asemele üks magus sokolaadisai. Jämm!
Kädi ja Ando tahtsid väga mosheesse minna. Meie arvasime, et hoiame parem raha kokku ja vaatame seda niisama lähedalt.
Selgus, et sinna sisse ei pääsenudki. Või kui pääses siis pidi seal palvetama. Naisi sinna üldse ei lastud. Oleme vist tiba rumalad :) ei hakanud meie Kädiga sinna isegi ligi pressima. Aga ilus oli. See on maailma suuruselt kolmas.
Käisime ka messil. Seal oli tore. Saime vesipiibutubakat. Finally! Yee! /64 DH 250g/ See on väga odav hind võrreldes Eestiga.
Kuskilt peaks seda juurde saama! :)
Käisime ka turul, kus ikka meelitati meid ostma brände: Gucci, Armani, Prada, Boss ja D&G...kõik ju kannavad neid!
Turu juures saime kohalikega jutule. Nad kutsusid meid õhtul kell 1800 Mohammed V parkki oma bändi kuulama. Muidugi! Lisaks arvas üks neid, et Mats on kindlasti surfar! Muidugi...mis mina siis räägin. Talle sobiks see ala!
Aga ok.
Sööma läksime täna lõunat eraldi- Kädi ja Ando läksid kalarestorani ja meie kana/loomaliha omasse. Meie restoranis oli kohutav põrand. Uihh! :) aga seiklus ju. Ja pealegi..nad ei viitsi iga nädal põrandat pühkida. Kassas istus vanamees suure puki otsas ja ees oli tal vähemalt poolemeetrine salatihunnik. Kuna letil oli väljas toores liha mida sai grillida siis suutsin neile kuidagi käte ja jalgadega selgeks teha, millist lihavarrast ma tahan. Mats tellis endale panini. Mis me siis saime... Mina sain oma vardad. Ja ohoo...Matsi tellitud röstvõileiva asemel ilmusid talle lauale grillitud kotletid. Hmm...ma ei mäleta, et oleksin kordagi neid maininud või nende suunas sõrme osutanud. :) Aga okei. Kõhud olid meil tühjad ju! Sööme siis. (kokku läks meil kuskil 80 DH) Kädi ja Ando seiklus oli vingem. Neile ilmus juurde üks tore onu, kes oli maani täis ja seletas kõva häälega kui väga tema ikka venelasi armastab. Okei, oleme siis venelased kui sellest kasu ka on. Oligi...nad vestlesid ja lõpuks kui mees oli neid lubanud ükskõik kuhu sõidutada ja Kädi ja Ando olid viisakalt keeldunud maksis onuke nende lõuna eest ja andis neile kauba peale veel 2 õlut. (Ps. hommikul Kädi ütles, et täna tahab ta kindlasti õlut juua. Ta oli selleks isegi baari välja valinud!) Ju oli siis see onuke nendele sellel päeval määratud! :)
Õhtul läksimegi parki, kus oli peale meie veel 150 0000... inimest. Jesstas! Neid oli nii palju. Pea käis lausa ringi ja iga natukese aja tagant tõid bussid neid veel juurde. Ohh.
Aga bändi ei kusagil. Jah. Kahju.
Aga kodus oli ka tore kaarte mängida ja Ando/Kädi voodis kakku matsutada!
No comments:
Post a Comment